e- plur. (mu/mi) net of banana fiber in which calabashes are kept.
n., amaanyi, obuyinza.
a maanyi, a buyinza.
okuwaŋŋanguka,okufuluka, okusenguka.
a rope), cf. myumyula.
teefu, wombeefu.
obukuku, ekigabi; become mildewed, okukukula.
mayiro.
n., amata; vide omusununu, amasunde, bbongo, enti.
v., okukama, okulamula; be a good milker (cow), okugabiza.
ekyuma ekisa.
obulo, omuwemba, empengere.
akakadde.
eggongolo.
olubengo; (upper) enso.
v., okugeegeenya.
v., okutiima.
n., omutima.
v. (watch), okulabirira, okukuuma; (be careful) okwekuuma; (object) okunyiiga.
be, okujjukira.
ange.
n., ekinnya ekiwanvu.
v., okusima ekinnya.
e- plur. (mu/mi) troubles, prob-
okutabula; be mingled, okutabuka, okwetabika.
adj., tono nnyo.
n., omuweereza.
v., okuweereza.
e- plur. (mu/mi) bad habits.
minsani (ri/n) [Eng. J mission, organization devoted to missionary activities.
omukubi w'ennanga.
n., nnabbugira, akayuukiyuuki, ekyawamala.
awatali.
n., eddakiika.
adj., tono nnyo; vide aka sirikitu, akatiiriitu, akatiiniinya, aka tiriginya.
var. of manvuuli, q.v.
e-: okufuuwa eminyaalika, to be conceited/indifferent; to have no regard for others.
e- plur. (mu/mi) mucus of the nose; fig. trouble, difficulties, problems. Atu- leetedde eminyira. He has caused us a lot of trouble, cf. akalindaminyira.
e- (n/n) [Stu., Ar.] scales for weighing.
kumira bugobo, to gulp down, bolt; to believe anything one is told, be gullible, kumira maziga, to hold back the tears; to stop crying, kumira ppinu, lit, to swallow a pin, i.e., to be resolute/ determined/brave in the face of impending danger, kumira mangota ng'embuzi, to gulp down noisily, kumira nkambi, to sip. kumira mwoyo, to be brave in the face of pain/danger, keep a ‘stiff upper lip.' kumira mmwan- yi, lit. to swallow coffee berries, i.e., to make a blood brotherhood pact (with someone). kumira ku ddusu, to experience a feeling of relief (e.g., after a crisis). Bye r.ksgambyc Limire. Keep what 1 have told you to yourself.
e- plur. (mu/mi) congestion in the lungs, difficulty in breathing, cf. laalira.
e- plur. of omulaatiira, q.v.
ekyamagero.
n'okwewuunyisa.
e- plur. of mulannamiro, q.v.
ettosi, ebitosi, ekisooto.
e- plur. (mu/mi) shouting; brawling, wrangling, cf. leekaana.
e- plur. of omulembe, q.v.
e- plur. of omulerembe, q.v.
o- (mu/ba) expert; professional; highly trained person, cf. -kugu, kuguka.
e- plur. of omuloboli, q.v.
e- plur. (mu/mi) incessant or pointless talk, blathering, cf. loma.
endabirwamu.
enseko.
mirungusa (-miru- ngusizza) or miringusa (-miringusizza) v.tr. devour; gobble up; eat with zest. cf. mira.
a bitosi, a ttosi.
e- front of the house; living room. plur. of omulyango, q.v.
e- plur. of ^omusana, q.v.
okujeguka.
okwekaka; vide abort,
obubi, ettima.
a ttima. vide nnabe.
omuntuomubi.
ekikolwa ekibi.
omukodo, omufuta.
nnaku; be m., okucoppoka.
adv., n'obukodo; become m., okukodowala.
obuswegu, obuyinike.
nnaku, obunaku, obuswege, akabenje, obulwa, emberebezi, entata, obwowe.
okufuga obubi.