olukabazzi.
okukankana, okutengeeta, okutintima.
lit. like a spider which is mating.
nene nnyo; vide colossal.
n., olusalosalo, olunnya, oluwangiwangi.
okukankana.
n., ensobi, ekyonoono.
v., okusobya, okwonoona, okuyitirira; vide intrude,
nnabugwamu; rel. form of verb for intrude,
okusala omusango, okuwoza; (test) okukema.
a ggwanga; t. marks, enjola, enjokyo.
e ggwanga.
omusolo.
in a, amangu ago, bekkwa.
n. (score in game), ekkwiri.
v., okucumpanyacumpanya, okulyazaamaanya.
olusununu.
v., okukulukuta.
n., ekigambo ekitaliimu, bya ddoledole, akakerenge, akanyiikuuli, ebyatere.
v., okuzannyazannya, okw egayaazagayaaza.
emmanduso, oluwero.
v., okugegenga.
n., ebisoko.
v., okulongoosa, okukomola (wick).
n., olugendo olutono.
v.i., okwesittala.
v.tr., okwesi ttaza, okusiba enkalu, okusiba akakaayi, okusiba ekkoligo.
enkandaggo.
n., okuwangula, ekivvulu.
v., okuwangula.
n., ekibiina, ekitongole.
okukwejemba, okukutakkuta, okusattira, okutyagira, okusennye nta.
plight one's, okulayira.
it., ennaku, obuyinike, obulemu, obwemi
v.i., okutegana, okweralii kirira, okwefulukuta, okukulubana, okutagala, okuteerukana; be in t., okulaba ennaku.
v.tr., okuteganya.
take the trouble; be busy; be restless.
ekibanvu, olutyatya.
empale, sseruwale, endabada.
obukambwe, obukaali.
kambwe.
mazima.
ddala, mazima, nnyini, weewaawo, mawangwa.
n., eŋŋombe, ekkondeere.
v. (of elephant), okwana.
omukondeere.
ekikunku.
okuyiringisa.
enduli; (of elephant) omukono; (of corpse) ekiwuduwudu; (box) essanduuko.
11., obwesigwa.
v., okwesiga, okweyabiza, okwessa.
a mazima, esigwa.
amazima.
a mazima, talimba.
v., okugezaako, okugezaamu, okukema; (compare) okugeza, okugeraageranya; t. on, okugezaamu.
vide sleeping sickness,
ekivu.
nzise) v.tr. kill; murder; destroy; ruin, abolish; cancel, okutta ku liiso, to narrow one's eyes (esp. as a warning); to signal with the eyes; to blink, okutta ku bigere, to slow down one's gait, okutta ku ddoboozi. to lower the voice, okutta ennyonta, to quench thirst. Ekyatta omwami nnakimanya. (prov.) What killed the master, I knew it. One should speak out before it is too late.
e- (n/n & li/ma) CSto.] lantern; lamp, ettaala ey'amasannyalaze, electric light, ettaala ey'omukono, portable lantern, lantern of the type which can be carried from place to place, ettaala z'oku nguudo, street lights, cf. akataala, ekitaala; ettabaaza.
two, three, etc.) and with nouns of the lu/n and n/n classes, kuba mu ttaano, to get, lit. to have in (my) five (fingers). Gkitabo kindi mu ttaano. 1 have the book. I have got hold of the book. Yagamba nti ebintu byonna byali bimuli mu ttaano. He said that he had everything under control. cf. -taano.
level down (e.g., earth); smooth down.
e- (n/n) [Eng. 3 necktie, okusiba ettaayi, to wear a tie; to cheat, defraud. cf. akataayi.
e- (li/ma) big pool; pond; in the plur. amataba, flood, cf. ekitaba, olutaba.
e- (li/ma) place where a war takes place, battlefield, cf. tabaala.
e- also ettawaaza (n/n) lamp. cf. ettaala.
adj. general; central, main, olukuŋŋaana ttabamiruka, a general meeting. Olukiiko Ttabamiruka, the Ecumenical Council, cf. taba, omuluka.
party; boisterous party, drinking party; confusion; accident; catastrophe.
e- (li/ma) branch, bough; branch (of a company or association). Ssande ey'Amatabi, Palm Sunday.
e- (li/ma) hole in the hill from which the termites issue, cf. enzigulamatabo.
e- no plur. (li/ma) ground; land; earth; soil, okukuba ettaka, to survey; to apply mud in house building, omukubi w'ettaka, surveyor, eby'omu ttaka, minerals, mineral wealth, eby'ettaka, land affairs, cf. o butaka, ekitakataka, omu taka.