ekiragala.
okuleka, okudembuka, okw emenya.
nnamunkanga.
e- (li/ma) step; rank; grade, degree. plur. amadaala ladder; stairs, stairway, steps, ow'eddaala, someone who has acquired a high status/position, cf. aka- daala, ekidaala.
be, okwesansabaga; (persons) okwesunsulika.
v., okukulukusa; (one's glass) okwekamirira, okukatankira, okukutamira.
e- plur. amalaame (li/ma) final testament, will. cf. ^laama, ekiraamo.
be in, okwesalabya.
embaata ensajja.
e- plur. amalagala (li/ma) leaf (but not of a plantain); medicine; drug; chemical, in the plur. foliage, eddagala ly'engatto, shoe polish, eddagala eritta ebiwuka, insecticide, eddagala ly'amannyo, toothpaste, eddagala ly'enviiri, hair tonic, eddagala eryerusa, Jjlectuluiig cieain. tsdda- gaia erigonza olubuto or eddagala ly'oku- ddukana, laxative, eddagala^ ly'enjala, nail polish, cf. akalagala, kiragala, olulagaia.
n., ebbaluwa.
okutimba, okugulika.
e- (n/n) [Ar., Sw. ] minute.
v., okuweereza, okutuma.
empewo; take deep d., okukatankira; at a d., kobonko, mbulaga.
be, okugayika.
okuwalula, okukulubeesa; (depict) okukuba ekifaananyi; (water) okusena; (out) okusowola; (near) okusembera; (line) okukuba omusittale; (breath) okussa omukka; (lots) okukuba akalulu; (to a close) okuwungeera; (aside) okuseetula; (at a pipe) okufuuweeta; (out of water) okunnyula; (up legs) okwefunya; (teeth) okwekuulamuamannyo; (in games) okulemagana, okugwa amaliri.
adjective or adverb, completely, thoroughly; really; very, extremely. Kirungi ddala. It is very good, ddala requires the applied form of the verb. Bakyamidde ddala. They have gone completely astray, cf. naddala.
okunyooma, okugaya, okuŋoola, okunanula.
empale, kabbiiri.
e- (li/ma) [Sw., dr.] class, classroom.
ekigobero.
n., ekifaananyi.
e- (li/ma) embroidery; fringe. cf. daliza.
naku, avu; be d., okujeera, okwangaala, okudaaga; be come d., okujeeruka.
okulembeggerera, okulanza lanza, okugolooma, okunaaninga.
e- no plur. (li/ma) madness, craziness, insanity; extreme folly, kugwa ddalu, to go mad. cf. -lalu.
obwavu.
v., okutya.
ceremonial staff handed by the Kabaka to the Kati- kkiro (Prime Minister) as a symbol of his office. cf. lamula.
okuzikiriza, okuwe mmenta, oku tta, okw onoona; be destroyed, okufa, okuzikirira.
n., okutya, ensisi.
e- plur. amalanga (li/ma) cannalily.
okuzikirizibwa.
a nsisi, a ntiisa.
be, okutunguka, okuwaguka, okuyunguka.
n., ekirooto, endooto.
e- plur. amadaza (li/ma) arch. moon; month.
v., okumenya, okusoggola, okutontogola.
v., okuloota.
e- plur. amalebe (li/ma) [Sw.,Hind. ] large tin can, 4-gallon tin container used for storing kerosine. Ennyumba y'amalebe, a house the roof of which is made out of flattened tin cans. cf. endebe, ekirebe.
okulwisa, okulabiriza, okulindiriza.
ssekalootera.
okulaba, okuketta.
okugogola.
e- (li/ma) pleasant smell, pleasant aroma, cf. akalekende.
omukessi, mbega.
obukyu, ebbonda, ekikudumu, ebikanja.
e-: okukuba eddema, to knock away an opponent's stick in the game of mbirigo.
okuziyiza.
okutobya, okutotola, okujeebuula; be drenched, okutoba, okujeba.
e- no plur. (li/ma) freedom; opportunity; leisure; lack of worry, peace and quiet, eddembe ery'okwogera, freedom of speech, ebiseera eby'eddembe, leisure time. Atunuza ddembe. He looks relaxed/ composed, cf. akalembe.
amaanyi, obugumu.
ekyambalo, olugoye, ekitee teeyi.
e- (li/ma) front of a house, courtyard; originally the narrow stretch connecting the road and the courtyard.
a maanyi, gumu, ka kafu; be d., okumalirira, okukakata.
v. (self), okwambala; (another) okwambaza; (d. up) okwerokobya; (finely) okuyonja; (wounds) okunyiga, okuvumba.
e- plur. amalembwe (li/ma) large kirembwe (a kind of large ant). Enswa emu ekira eddembwe. (prov.) One nswa (small, edible termite) is better than a large, inedible ant. Usefulness cannot be measured by size, cf. ekirembwe, ssekirem- bwe.
okukyawa ennyo, okutamwa ennyo, okukijja.
okugeregeza.
e- (li/ma) road.
bi nnyo, gwagwa. .
n. (meaning) amakulu.
e- plur. amalemu (li/ma) fruit of the rubber vine, Landolphia florida (omu- lemu).
okukoomoola, okuvuga.
v., okuseyaaseya, okuyenja.
ejjinja eddene, a big stone.
make a, okwekooloobya, okwezlngulula, okubalama.
n. (tool), ekiwummula, ekekeyu.
e- plur. amalenge (li/ma) small wind instrument, whistle, reed pipe made of bamboo; measure for a charge of gunpowder. Enjala wano efuuwa n'ama lenge. The hunger here is beyond belief, lit. is blowing whistles, cf. ^akalenge, kirenge, orau- lenge. See also fuuwa and fuuyira.