o- plur. enjala (lu/n) nail, fingernail, toenail; talon; claw. cf. akaala, 2ekyala, eryala (lyala).
ndwadde) v.i. become sick/ill; be sick/ill.
okulwalalwala.
enkaka; be bilious, okulwala enkaka.
o- (bu/-) sickness, illness, disease, cf. -lwadde, ^lwala, omulwadde, endwadde.
okukwata; (disease) okusiigi bwa, okulwala, okuwakula obulwadde; (fish) okuvuba, okuloba; (ball) okubaka; (water) okulembeka. c. fire, okuggya omuliro. c. up, okukwata, okutuukako. try to catch up, okutuukirira.
e- plur. amalwaliro (li/ma) hospital, cf. ^lwala, akalwaliro.
lwadde, kosefu; vide omuyi. become i., okulwala. get ill constantly, okugozoobana. be very i., okukoseka, okuyinguka. make i., okulwaza.
okulwazalwaza; be indisposed, okulwalalwala.
e- (ka/bu) young locust. is an artist (painter) down to his fingertips. Yamukwata mu bwala. He shook hands with him. Abaserikale babagombyemu obwala. The soldiers have apprehended them. cf. ^olwala.
a- (ka/bu) small hospital, dispensary, clinic, cf. eddwaliro, ^lwala.
a- (ka/bu) a small purple king- Mr. Sandman, okulwala akasumagizi or okuba ng' eyalya akasumagizi, to be drowsy/ sleepy (particularly when there is something which needs to be done), cf. sumagira.
e-: Nnalwalamu ekibiribiri. I felt weak all over. I felt feverish all over. cf. omubiri.
e- (ki/bi) large fingernail. cf. olwala.
e- (n/n) speed, as an adv. quickly, swiftly, okusala ku mbiro, to cut down one's speed, okulwala embiro, to have diarrhea, cf. obunnambiro.
o- (mu/mi) moon; month, omwezi omuto, the new moon, okulwala omwezi, to be in a menstruation period, omwezi omukazi (- ttoggo, q.v.), the rainy season between February and June, lit. the feminine month, omwezi omusajja (= ddumbi, q.v.), the rainy season between August and November. The Luganda names of the months are: Gatonnya, January; Mukutulansanja, February;. Mukulukusabitungolungo, March; Mugulansigo, April; Muzigo, May; Ssebaaseka, June; Kasambula, July; Mwaka musajja, Muwakanya, August; Mutunda, September; Kafuumuulampawu, October; Museenene, November; Ntenvu, December.
«., omusumaali; finger n., olwala.
e- (n/n) sickness; disease, endwadde z'obukaba, venereal diseases. cf. 1 lwala, -lwadde, obulwadde, omulwadde.
e- plur. of olwala, q.v.
have, okulwala amabeere.
be, okusesema, okutanaka; fall sick (ill), okulwala; (be disgusted) okutamwa.
v.i., okulwala; (cause to vomit) okusesemya; (disgust) okutama.
olwala.
okusonda ssente ez'okumulwala e Bulaaya, to collect money to send him to Europe, okusonda ensonga, to think of reasons, devise reasons.
unpaved road; (any) road. cf. yasa, olwala.
ku- simba maaso, to look at/watch closely, ku- simba liiso, to stare at. kusimba kabuuzo, to question/grill intensively, kusimba bwanda, to stay put in one place, kusimba makanda, to make one's headquarters or regular base (at), kusimba mboozi na muntu, to have a long conversation with a person, kusimba bigambo, to be an interesting and effective speaker, kusimba nnwe mu mmere, to pick at one's food, kusimba kattabagole (lit. - it kills the newlyweds!, to jab someone with one's elbow, kwegayirira n'osimba n'omutwe, to plead with earnestly, ku- simbako bwala ku muntu, to apprehend/capture a person. Yalwala n'asimbayo ne ki- tooke. He recovered after a long illness which had brought him to the brink of death. Ajjaokusimba ennyo amannyo ku nsonga eyo. He will stress/emphasize (lit. plant the teeth in) this reason. Tugakusimbye okulaba nga... We are watching you to see that... lit., We have planted (eyes; -ga- implies amaaso) on you. kinsimbye (la), sharp pain in the chest; influenza.
o- (mu/mi) chicken, lit. the one which does not cut (its) nails, cf. sala, olwala.
v.i. redup. be rather sickly; be sick from time to time.
ill. Omuwala ono si mulungi mulwadde. This girl is very beautiful, lit. she is not beautiful she is sick. cf. llwala, obulwadde, endwadde.
-ewazibwa (-ewaziddwa) v.i. caus. pass. refl. be made to avoid; be forbidden. Abaana beewazibwa ensiri baleme kulwala. Children are kept away from mosquitoes so that they won't get sick.