mpaze) v.tr. inflate, blow up. okuwaga omupiira, to blow up a ball.
push through, v.tr. push, force; jostle. Nnawagaanya omukono mu lwatika. I pushed/forced my arm into the crack.
mpagadde) v.tr. sharpen, grind (knives, etc.); fig. sharpen; improve; colloq. scold, upbraid, okuwagala ku bwongo, to improve one's knowledge, sharpen one's wits, okuwagala amannyo, to chew.
mpagamye) v.i. get stuck, get/be jammed.
rare be gigantic/huge. cf. -wagamufu.
wagamisa (-wagamisizza) v.tr. caus. cause to get stuck.
mpaganyadde) v.i. be obstinate/stubborn, cf. -waga- nyavu.
okwagala, okwagalana, obuganzi.
a kwagala, ganzi.
okusiima, okusanyukira, okwagala, okutenda.
o- (bu/-) mutual hate, mutual hostility, cf. kyawa, kyawagana.
enjole; (corn) omuganda, ekinywa, omuvumbo; (leaves) ekikoola; (fruit) ekirimba; (bananas) enkota, ekiwagu, ekisinja, oluwagala.
o- (bu/-) support, backing. cf. ^waga.
be expansive, kubwabwa- gala wansi, to plop down, sit in a spread- out manner, cf. -bwabwagavu.
o- (bu/-) area, extent, spread; broadness; enormity, cf. yagaagala.
have pups (of dogs only).
o- (bu/-) love, liking, cf. yagala,
okusiima.
okuwambaatira, okwagayaga, okusiimuulirira, okutiba, okuwee weeta.
okwagala, okukuuma, okulabirira.
nene nnyo; vide ggolomoka, obwaguuga, omuwaladdume; be c., okuwagamuka.
omwagalwa, omuganzi, omusuutwa.
n., okwagala, okwegomba.
v., okwagala, okwetaaga, okwegomba, okuyoya, okubuga.
okuzimbisa, okuwaga; be distended, okutuutiira, okubimbikana, okubimbiira, okuwaga, okuwulubala.
okwagala ennyo, okuluggalugga, okutikka, okutinkiza.
be, okwagala, okw egomba, okukitiza.
okusanyukira, okwagala.
okukebera, okwekkaanya, okw ekenneenya; (pupils) oku buuza, okukemereza; (of a doctor) okwagayaga.
v., okulowooza; okwagala.
v., okwagala; okuyamba, okubeera.
v., okuwagala.
olwatika, omwagaanya, en keka.
be, okwagala.
v., okuwaliriza, okukaka, okukabiriza, okukoza amaanyi. f. way in, okuyingirira. f. way through, okubabalama, okw ewagaanya, okuwagga, okuwaguza. f. hand of, okuvunvubika. f. oneself, okukambiriza. f. a laugh, okwesesa. f. in., okubambalika.
ekituli, eddibu, empungu, entala ga, omwagaanya.
e- (li/ma) large post; central post of a house (burned when the owner dies), cf. Iwaga, empagi.
okusa; (teeth) okunena, okuluma ensubi; (tools) okuwagala.
v.tr., okuswaga.
v., okuyamba, okubeera, okuyuna, okujuna, okuwaga, okwoloola; vide okusumbuusa; h. food, okubega; h. self, okwesanirira.
v., okwagaza; (slope) okw esulika (v.i.).
okufuuwamuomukka, okuwaga.
okwagala, okutera, okubulk.
be, okuwagama.
okuwagaanya, okusindikugana, okunyigiriza.
in rage, etc.); overwhelm; kill. Baamukanuliranga amaaso. They looked at him with wide-open eyes/in anger. Obusungu bwali bwagala kumukanula. Rage almost overwhelmed him. Okumubuuza ng'akanula maaso. On being questioned he could only stare vacantly. cf. -kanufu, obukanu, enkanu.
obukyayi, omukyawe, omukyayi.
e- (ki/bi) showing off, swaggering. cf. ^waga, -ewaga.
v.tr., okwagala, okusiima; be l., okufaanana, okwenkanankana.
n., okwagala.
v., okwagala.
a kwagala.
o- plur. empagala (lu/n) bunch of bananas split down the middle.
o- (lu/n) whetstone, cf. wagala.
o- plur. empago (lu/n) large bladder; bladder (of a soccer ball), cf. 2 Waga, akawago, ekiwago.
a- plur. (li/ma) wisdom; knowledge; device, stratagem; advice; wit; skill, amagezi ga bnlijjo, common sense, everyday knowledge, omuwi w'amagezi, advisor, okusala amagezi, to devise a plan. Yasa- langa gonna (gonna here = amagezi gonna). He used every expedient. He did everything he could. Amagezi tegaba g'omu. (prov.) Wisdom/cleverness is not the monopoly of one person. Okwagala kulya amagezi. (prov.) Love benumbs (lit. eats) the senses. Love is blind. Note: the gramm. sing, eggezi (q.v.) differs in meaning from the plur. cf. -gezi, kalimagezi, olugezigezi.
v.i., okusaanuuka, okuseebenge rera, okukereketa, okwaga, okunnyuukirira, okwanjulukuka.
e- (n/n) something which has become Stuck (e.g., in one's throat), okumira empagama, to get something stuck in one's throat, cf. wagama.
e- (n/n) pillar, post; pole. Omuwala obulungi bumukubya ku mpagi. The girl is very beautiful, lit. beauty makes her strike at the pillar, kusiba kintu ku mpagi, to endure/put up with something, cf. ^waga, eggwagi.
o- (mu/mi) crack, fissure, opening; space, room. cf. wagaanya.
o- (mu/ba) (one who is) beloved. cf. yagala, yagalwa.
o- (mu/ba) one who loves, lover. cf. yagala.
e- (n/n) fly, housefly. Ensowera ekugwa ku bbwa y'ekwagala. (prov.) A fly that lands on your sore likes you (because he gives you notice that something must be done about it), cf, omusowera.
e-: kulaba ntalaaga, to see how someone performs/acts. Abagamba nti oku- dduka mailo si kizibu, twagala bagidduke tuba la be entalaaga. As for those who say that running the mile isn't difficult, we would like to see them run it so we can see how they perform, cf. talaaga.
kakanyavu, a ggwale, a mputtu, waganyavu; be o., okugogottana, okuwaganyala.
okusinga, okwagala, okubii biita, okubiita; p. to another, okusinza.
v., okwagala ennyo.
v., okuwangiza, okuwaga, okw egeka, okusigika, okuwana, okuwembejja, okuzizika.
v.i., okuyiira, okwagaagala, okucapala; v.tr., okuwa omukisa. prosperity, omukisa, obulungi.