balugu, kaama, kandi, ekisebe; vide ekigalulira, ekikongo.
nnyambye) v.tr. help, aid, assist. okuyamba inf.
omuyambi.
nnyambadde) v.i. dress oneself; dress, v.tr. put on, wear. Ng'ayambala! How well he dresses! okwambala inf.
kwambalagana n'emi- somo, to struggle/work hard at one's studies.
etc.; carry on one's person (a rifle, weapon, etc.); upbraid, dress down; attack. Nlwambalire nga tannadduka. Attack him before he runs away.
be helped/assisted.
nnyambise) v.tr. put around the neck, hang around the neck. okwambika inf. cf. ekyambika.
nnyambuse) v.i. go up; go uphill; climb. okwambuka inf.
remove the clothing from; divest, take away; remove ( sins).
cause to undress. cf. ekyambalo, ekyambalizo, olwambalizo, omwambazi.
yambisa (-yambisizza) v.tr. caus. 1 & 2 cause to help.
nnyamidde) v.tr. urge on with shouts (e.g., dogs in hunting, a horse in a race); strike, beat, okwamira emiggo, to beat/cane severely. okwamira inf.
nnyamuse) v.i. become dry (of clothing which has been washed); become bright; become dazzling clean, v.tr. leave, depart from. Nnyamuka! Go away from me! okwamuka inf.
okbbeora, okuyamba.
okusowola, okutaasa, okutolooga, okwekaaka; vide okw eggyamuolubuto.
v., oku bba, okuggyamu.
okusuza (help), okuyamba.
n., obulumi, nnakanyama.
v., okubeera, okuyamba.
omukwano, omubeezi, omuyambi.
ensanafu, enkolooto, nnabe, wakka, ensolosozi, entalumbwa, akasagisagi, empawu, ekimomo, ekinyomo, ekirembwe, olukennembi, omunyama, munyeera; white ant, vide termite,
ebyambalo.
kyama, ku bbali.
okubeera, oku:yamba, okuyuna, okuddukirira, okulwanirira.
be, okwewuunya, okuwuniikirira, okusamalirira, okunyamaalirira.
go, okubula, okukyama, okuwaba; lead a., okukyamya, okubuza, okutana, okutiriboosa.
n., ebyambalo, engoye.
run a., okudduka; take a., okuggyawo, okuggyamu; throw a., okusuula; go a., okuvaawo; empty, okuyiwa.
e- (li/ma) large barkcloth. kugwa mu bbugo, to ask secretly for help. Yamukubira essimu ng'amugwa mu bbugo. He telephoned him and asked him in confidence to help. cf. olubugo.
ennyama y'ente.
beezesa (-beezesezza) v. tr. appl. caus. 1 & 2 cause to be; keep alive; maintain; cause to continue. Yamu- buuzizza ekyamubeezesa n'ebintu ebibbe. He asked him what caused him to be in the possession of stolen property.
okukwana na, okubeera, okuyamba.
v., okuyamba, okubeera, okugasa.
okulyamuolukwe.
e- plur. (ki/bi) wrong side, reverse side; rough/fibrous/unfinished surface, n' essaati nnagyambalira ku bikukujju, and I even put on the shirt inside out.
v.tr., okumenya, okwasa, okucencena, okuvunja, okucwacwana; (egg) okukoona; (in two) okumenyamu. b. off, okuwogola, okunuula, okumegula, okusonjola. b. through, okuwagula. b. into, okusima. b. law, okusobya, okuwubwako, okumenya etteeka.
ssupu, omucuuzi gw'ennyama.
o- (bu/-) wedding; state of being a newlywed, embaga ey'obugole, wedding; wedding feast, ekyambalo ky'obugole, wedding garment, cf. omugole.
o- (bu/-) wrong, wrongness, error; going astray; crookedness, cf. -kyamu, lkyama.
be lacking, lack; be at a loss for; lose. Yabulwa eky' okuddamu. He was at a loss for an answer. Nnali siyinza kubulwa ddoboozi lye. I could not be mistaken about/fail to recognize his voice. Bwe yamunoonya n'abulwa n' agenda. When he looked for him without success (lit. and he was missing) he went away. Omuntu bw'abulwa by'ayogera anuuna ne ku vvu. (prov.) When a person is at a loss for words he even sucks on ashes. (This is said of a person who talks for the sake of talking).
o- (bu/-) help, assistance, aid. cf. yamba.
o- adv. like beer. Kyamutamiiriza ddala bwenge. It intoxicated him just like beer. cf. omwenge.
o- (bu/-) oath, vow. cf. -eyama.
a kyama.
engoye, ebyambalo; put on clothes, okwambala; take off clothes, okwambula.
okugyamu, okubaamu.
ekyambalo, engoye.
be, okukyama, okuwunja wunja, okweweta, okugooma, okugongobala, okukangabala.
obukyamu, amakete.
adjective or adverb, completely, thoroughly; really; very, extremely. Kirungi ddala. It is very good, ddala requires the applied form of the verb. Bakyamidde ddala. They have gone completely astray, cf. naddala.
okukyamya, okuwunjula.
okuseera, okulyazaamaanya, okulyakula, obukumpanyakumpa, obujeejeeka, okweriikanya, okulyamukawubyo; be defrauded, okugwa amanu.
okuggyamu.
okukyama, okuwunjuka, okuwaya,
obukyamu.
okusobya, okukyama.
okunnyika, okusomyamu, okukoza.
okukyamya, okuweesa.
okusamwa ssamwa, okulaa laasa, okumyamyansa; be divulged, oku ggya. v
ekyambalo, olugoye, ekitee teeyi.
make a pounding/thumping sound. Ejinoma zidudula. The drums are pounding, v.tr. beat, pound. Yamududula ennume y'ekigwo. He gave him a mighty fall (in wrestling).
nnakkwale, butyampa, omumbuti, nnakayirigi, nnakalanga.
okweyamba.
v., okuyuwa, okuyiwa, okuggyamubyonna, okufufunkula; adj., e.handed, bekkotoggo, bwaggu, manolo, katwe kasa, kkope.
okukyama, okuwunjawunja.
ekyonoono, obukyamu, ensobi.
okusangula, okuggyamu.
v., okuggyamu, okuviisamu; (jigger) okutundula.